Loendamine

TÄHT JA HÄÄLIK

Loendamine on üheaegselt käeline ja sõnaline tegevus. Loendamisel kasutatakse oskussõnu. Sageli sõna loenda asemel kasutatakse sõna loe: öeldakse loe kokku, loe ära jne. Sõna loe on eesti keeles kasutusel teksti lugemise tähenduses, seega, ei saa kasutada loendamist alustava korraldusena.

• Number- on arvu kirjapilt.
• Arvsõna- kasutatakse loendamisel, loendamise tulemuseks saadakse arv.​

Loendamisvõtete kasutamine:

• loendamisel peab teadma arvude järjestikuseid nimetusi;
• esemeid võib loendada  mis tahes järjekorras, loendamise tulemus jääb samaks;
• loendamist alustatakse arvsõnaga üks;
• igale esemele osutatakse ainult üks kord;
• ühtki eset ei jäeta vahele;
• vahele ei jäeta ühtki arvsõna;
• teistkordselt ei kasutata ühtki arvsõna;
• ​vastatakse küsimusele Mitu on?​

​Loendamisel viimasena öeldud arvsõna pole viimasena osutatud eseme nimetus, vaid loendatud esemete hulga nimetus.

Tähed on trükitähed (joonistähed) või kirjatähed.

• Täht-​ näeme ja kirjutame.
• Häälik- kuuleme ja hääldame.

Häälikunimed
​
L- ütle L, mitte kasutada ELL                       
N- ütle N, mitte kasutada ENN                               
P, B- ütle P, B, mitte kasutada PEE
S- ütle S, mitte kasutada ESS                       
R- ütle R, mitte kasutada ÄRR/ERR                     
J- ütle I, mitte kasutada JOTT
K.G- ütle K, G, mitte kasutada KAA             
T,D- ütle T,D, mitte kasutada TEE                           
V- ütle V, mitte kasutada VEE
H- ütle H. mitte kasutada HAA                     
M- ütle M, mitte kasutada EMM                             

 Kui laps on omandanud valed häälikunimed, võib juhtuda:   

• R-O-T-T loeb ÄRR- O -TEE - TEE
• K-A-N-A  loeb KAA- A- ENN- A
• N-I-N-A loeb ENN- I -ENN- A 
• J-A-L-G loeb JOTT- A- ELL- KAA          

Häälimine

Häälimine tähendab sõna hääldamist häälikhaaval.
Häälimine on vajalik selleks, et laps hakkaks tajuma sõna kõige väiksemaid osi – häälikuid. 
Häälikute eristamise võime on väga oluline – see toetab lapsel õige häälduse ja õigekirja kujunemist. 

Lapsevanem saab lapse häälikanalüüsi oskusi arendada mitmel viisil:
1. Lapsele sõnu ette häälides. 
2. Lapsega koos häälides. 
3. Suunates last sõnu häälima. 
4. Häälitud sõnadest koos lapsega häälikuid otsides.

Häälimist alusta lihtsatest sõnadest: - 1-2-silbilised - ilma häälikuühenditeta - esimene häälik vokaal või kaashäälik (v.a K, P, T)
​Nt: onn, uss, suu, ema, isa, muna, sall, lill, vurr, suss, jne. 

​Teada tuleb järgmisi märksõnu:
​1. Häälda järjest kõiki häälikuid sujuvalt, ilma pausideta

S - A - I

2. Kahekordne täht häälitakse ühe häälikuna

S - I - L

3. Kasuta ainult häälikunime M - M, mitte EMM J - I, mitte JOTT
     MAJA   hääli    M - A - I - A 
​
Häälimist alusta lihtsatest sõnadest: - 1-2-silbilised - ilma häälikuühenditeta - esimene häälik täishäälik või kaashäälik (v.a K, P, T). 
​Nt: onn, uss, suu, ema, isa, muna, sall, lill, vurr, suss jne.
​
Kuidas aidata lapsel häälitavat sõna lihtsamini tajuda?
Esialgu on kasu materialiseerimisvahenditest (kividest, nööpidest, korkidest, kastanimunadest vmt), mis aitavad häälikuid tähistada.
1. Sõna häälides paigutage iga hääliku tähistamiseks lapse ette üks kivi (või muu ese).
2. Kui kogu sõna on häälitud, näeb laps enda ees sõna tervikuna (nööpide või muude esemete reana).
3. Häälimisega samaaegselt osutage vastavale nööbile reas.
​
Vt. Hariduse tugiteenuste keskus.

​Uued voldikud aitavad lapse kõne arengu probleeme õigeaegselt ära tunda ja last aidata

Hea suulise kõne oskus on eelduseks lugema ja kirjutama õppimisele. Kui lapsel on probleeme lugemise ja kirjutamisega, kannatab paratamatult ka toimetulek koolis. Seetõttu on tähtis lapse kõne arengu probleeme märgata…
Voldik „Lapse kõne areng. 4-5 aastane laps“ 
​Voldiku „Lapse kõne areng. 6-7aastane laps“
 
​Vaata www.innove.ee
​

​​​3-4-aastase lapse arengu eripedagoogiline hindamine.

Filmis demonstreeritakse eakohase arenguga lapse (vanus 3.11) arengu hindamist. Hindamise eesmärk on saada ülevaade ja anda esmane hinnang lapse tunnetustegevuse ja kõne arengust ning vastavusest eale.